Keskkond sümbioosis kliimarahastusega — kokkuvõte.
12. veebruaril kogunes LHV Panga peakontori saali 140 gümnasisti ja üliõpilast, et vaadata otsa küsimusele: kust rohepööre raha saab ja kes seda tegelikult maksab?
Miks just see teema?
Meie „Keskkond sümbioosis…“ sari on aastate jooksul katnud linnaplaneerimist, tehisaru, poliitikat. Kliimarahastus tundus järgmine loogiline samm — sest kõik varem käsitletu vajab lõpuks raha, ja see raha kas tuleb või ei tule.
Kes esinesid?
- Madis Toomsalu (LHV) — pankade roll kliimarahastuses
- Karin Rits (Grünfin) — kuidas noor investor saab olla „roheline“
- Hanah Lahe (Riigikogu) — Euroopa Liidu rohefondid ja Eesti osa
- Marek Alliksoo (Kliimaministeerium) — riigi omavastutus
- Kelly Grossthal (Fridays for Future Eesti) — kriitiline hääl
Millest räägiti?
1. Rohepesu (greenwashing)
Kelly Grossthal esitas näiteid, kus suurpangad reklaamivad end „rohelisena“, aga sama ajal rahastavad fossiilkütuseid. LHV esindaja vastas — nende puhul on tegemist teadliku üleminekurahastusega, mis rahastab senise energia väljalülitamist.
2. Kes maksab?
Karin Rits selgitas: rohepööre maksab, aga küsimus on, kas see on kulu või investeering. Rohepööre = investeering, mida hakkame välja teenima järgmise 30 aasta jooksul. Fossiilne staatus quo = kulu, mida hakkame maksma järgmise 30 aasta jooksul.
3. Mida saab noor teha?
Hanah Lahe rõhutas: hääletada — kohalikel valimistel, riigikogu valimistel, europarlamendi valimistel. Iga tagumine kandidaat, kes räägib rohepöördest tõsiselt, muudab läbirääkimisruumi.
Aitäh
LHV Pangale ruumide, tehnika ja kohvi eest. Grünfinile kohvi(pausile) eest. Kõikidele 140 noorele, kes tulid külmal veebruari õhtupoolikul kaks tundi kuulama ja küsima.
Järgmine sarjaosa on aprillis — teemal veevaru ja mereäärsed linnad.