Prügi sorteerimine Eestis — kõik, mida sul on vaja teada.

Miks üldse sortida?

Kui kogu prügi läheb ühte kotti, siis läheb see prügilasse või põletusse. Sorteeritud jäätmetest saab uut materjali: klaasist uus klaas, paberist uus paber, biojäätmetest kompost või biogaas. See on põhjus, miks Eesti riik on seadnud eesmärgiks jõuda 2030. aastaks vähemalt 60% olmejäätmete ringlussevõtuni.

Praegu oleme umbes 30% juures — pool sellest, mida vaja on. Iga inimene, kes hakkab sortima, aitab meid eesmärgile lähemale.

Millised on põhilised konteinerid?

1. Segaolmejäätmed (harilikult must või hall)

Siia läheb see, mida ei saa mujale panna:

• Määrdunud pakendid (piparkoogikarp koogijääkidega, pitsakarp määrdunud tükkidega)
• Klaaspurgid, mis on määrdunud ja mida ei saa loputada
• Vahttoote pakendid (styrofoam)
• Kummi- ja nahkjäätmed

2. Biolagunevad jäätmed (harilikult pruun)

Kõik, mis on kunagi elanud:

• Toidujäägid — puu- ja köögiviljad, liha, kala
• Kohvipaks ja teekotid
• Munakoored
• Väikeste kogustes pehme paber (majapidamispaber, salvrätid)
• Toataimed ja lõikelilled

Ei sobi: plast, metall, klaas ka juhul, kui olid seotud toiduga.

3. Pakendijäätmed (harilikult kollane või sinine)

Kõik pakendid — plastik, klaas, metall — koos ühte konteinerisse. Kohaliku omavalitsuse tasandil võivad reeglid pisut erineda; Tallinnas ja Tartus on üldreegel „kõik pakendid ühte konteinerisse“.

• Plastpudelid ja -karbid (loputa!)
• Klaaspurgid ja -pudelid
• Metalpurgid (konservid, joogid)
• Piima- ja mahlapakid (Tetra Pak)
• Kilekotid ja -pakendid

4. Paber ja papp (harilikult sinine)

• Ajalehed, ajakirjad, raamatud (ilma kaanteta)
• Reklaammaterjalid
• Papist karbid — voldi kokku!
• Paberist kirjapaber ja ümbrikud

Ei sobi: määrdunud paber, pitsakarbid rasvaplekkidega, joogitopsid (nendel on tavaliselt plastkile sees).

5. Klaastaara — pandipakend

Klaas- ja plastpudelid pandimärgistusega — vii poodi ja saad tagasi 10 senti (klaas) või 10 senti (plast) pudeli eest.

6. Ohtlikud jäätmed — jäätmejaama

• Patareid ja akud (sobivad ka poe patareikastidesse)
• Energiasäästupirnid ja luminofoorlambid
• Värvid, lakid, kemikaalid
• Vanad ravimid (viia apteeki)
• Elektroonika (vana telefon, arvuti, telekas)

Kus on Tallinnas ja Tartus lähim jäätmejaam?

Tallinn: Jäätmejaamad asuvad Pärnamäel, Rahumäel, Suur-Sõjamäel ja Pääskülas. Kõik jaamad võtavad vastu ohtlikud jäätmed, elektroonika ja ehitusjäägid.

Tartu: Aardla tänaval asub keskne jäätmejaam, mis on tasuta eraisikutele.

Kolm levinuimat viga

1. Pizzakarp läheb segaprügi hulka — mitte paberikonteinerisse. Rasv rikub kogu partii.
2. Kohvitopsid ei ole paber — sees on plastkile. Läheb segapakendisse või -olme.
3. Ei loputata pakendeid — tulemus: kogu konteineri sisu läheb prügilasse, sest saastunud pakendit ei saa taaskasutada.

Mida saab noor kohe teha?

Kui elad kodus, kus vanemad ei sordi, siis alusta väikselt: võta üks konteiner biojäätmete jaoks (isegi vana jogurtitops köögitasapinnal) ja üks pakendite jaoks. Ühe nädalaga näed, kui palju vähem läheb sinu segaprügisse.

Kool või kortermaja ilma sortimisruumita? Räägi kooliadministratsiooni või majaühistuga — kirjuta meile, kui vajad juhendit või argumente.