24. jaanuar toimus üritus “Keskkond sümbioosis poliitikaga?”

Kohal olid Anna Celine Kraus, Keit Kasemets ja Andri Haran.

Siin on mõned kõlama jäänud mõtted:

Anna Celine Kraus – NKN ja Kliima noordelegaat

Rääkis Noote Keskkonnanõukogust, Eesti noordelegaatidest ja nende mõjust poliitikale

•  Noorte kaasamine poliitikasse teemadel mis neid mõjutavad.
• Teadlikkuse kasvatamine.
• Kutsus inimesi noordelegaatide tööd varjutama ja ka ise kandideerima.

Keit Kasemets – Kliimaministeeriumi kantsler

• Kliimaseadus on tegemisel- peamine ressurss liigub hetkel sinna.  Kooskõlastatakse noorte, looduskaitse, põllumajanduse, metsanduse ja muude majandussektoritega. Soovitakse suveks valmis saada.
• Rääkides rohepöördest tõi ta välja, et Eestil on lihtsam rohelisemaks muutuda. Põlevkivist tuleb nii suur protsent meie süsiniku jalajäljest, et seda kärpides muutub palju.

Kliimaministeeriumi suuremad eesmärgid: 

• Põlevkivienergeetika pealt ära tulla nii palju kui võimalik.
• Ühistranspordi ökonomiseerimine, nt rongiliikluse osaline elektriseerimine.
• 2030. aastaks vähemalt üks meretuulepark: Saaremma alla või Liivi lahte.
• Keit tõi välja, et mingis koguses on vaja siiski reguleeritavat energiat elektrivõrgu ja -hindade stabiilsuse jaoks, seega jääb natuke põlevkivienergiat kauemaks ajaks.
• Metsanduse teemal ütles ta, et kaitse all on piisav maa-ala, aga küsimus on selles, kuidas ja kas seda kaitstakse, tekivad küsimused ,,Kas raie on leebemal kaitsealal lubatud või ei?”, ,,Kas sihtkaitsevööndis ei või inimene aeda kukkunud puud isegi eemaldada?”  jne.
• EU järgi peab olema 10% rangelt kaitstavat ala, meil Eestis on juba 11%. Viimaste aastatega on kaitsealust maad järjest juurde tulnud.

Küsimused ja vastused:

• ,,Kas Eestisse tuleb tuumajaam või ei”: Ei tule kindlasti enne 2040. aastat, jaama arendamine, inimeste leidmine ja koolitamine ning muud sellega seotud protsessid võtavad aega ja vajavad rahulikku, läbimõeldud lähenemist.

• ,,Auvere jaam, mis sellest saab, kas see on nüüd luhta läinud investeering?”: CO2 heitelt on Auvere kõige säästlikum  ja võimsus 270 MW, seega ta jääb üheks viimaseks jaamaks, mis meil põlevkivi peal töötab, see pakub turgu stabiliseerivat juhitava võimsuse võimalust.

• ,,Kas on mõeldud jätkata Eestis fosforiidi kaevandamist?”: Rakvere lubjakaevanduse all on fosforiidi ja muude muldmetallide maardla ja sealt võetakse uuringute jaoks paari kilogrammistes kogustes proove. Käib uuring, kas seal on piisavalt elemente akutööstuse jaoks ja kas see oleks tulus ning keskkonnale ohutu. Maardla väärtuseks on hinnatud umbes 5.6 miljardit eurot. Sellised maardlad uute maavaradega annaks rohepöördele võimalust juurde, sest kui juba maailmas mingit maavara kaevandatakse, siis ei ole mõistlik seda saastava lisateguriga Aasiast transportida, vaid võiks toota kohapeal.

• ,,Kui palju te vaatate ka riigipiiridest väljastpool õhku lastavaid emissioone ja üritate ühiselt neid vähendada?”: Läbi Euroopa liidu läbirääkimiste arendame me riikidevahelisi transpordi teid: Rail Baltic, maanteed, mereteed ja merendus. See võimalus, et saame osaleda neil läbirääkimistel, teeb meie hääle palju kõvemaks.

• ,,Mida me peame tegema, et transpordist tulenevat heidet vähendada?”: Meie eesmärkideks on elektriautode soodustamine, et taristu jõuaks müügile järgi. Laadijad, laadimispunktid ja elektrivõrgu võimsus peab veel arenema.

Ühistranspordi piisavalt arendamine ja mugandamine, et oma auto ei oleks kõigile vajalik, näiteks raudteede areng uute teede ja peatuste näol, tihedam rongiliiklus ja kergliiklusteede rohkus ning mugavus.

Kui muuta transporti ja energeetikat paremaks, siis oleme lõviosa muutustest juba teinud (kõige saastavamad sektorid). 

• ,,Digiprügi on umbes 20% CO2 heite põhjuseks, kuidas te sellega tegelete?”: Sellest probleemist räägitakse vähe, sest seda on raske mõõta. Meie esimene lähenemine on see riigi piires usaldusväärselt ära mõõta ja siis saab edasi arendada põhimõtteid säästliku käitumise osas. ,,Kas tulla tööle on ikka saastavam kui olla kodust Teamsi koosolekul?” 

Andri Haran – Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht

• Andri alustas oma loengut mõttega, et rohepööre on kui kooskõlastatud kokkulepe majanduse, looduse ja ühiskonna vahel
• Ettevõtjale peavad olema kehtestatud keskkonda hoidvad standardid ja piirid, sest ettevõtja ei suuda ise kõike endale kehtestada ja jälgida. Andri sõnul peab majandus suures pildis ise ennast reguleerima, aga firmad peaksid kontrollima üksteist, mitte ainult ennast.
• ,,Majandus peab kasvama!” Majanduse jaoks on vaja konkurentsivõimeliste hindadega ressursse, see peab aga mahtuma keskonnasäästlikuse piiridesse. Ajad on muutunud ja keskkonnasõbralik olemisest peab saama üks kriteerium konkurentsi võimekuses. Majandus vajab kindlust.
• Tema arusaama järgi peame me muutma suuri asju, millel on mõju tervele majandusele, mitte jääma kinni ainult enda eraelusse, kuigi ka sellel on suur mõju.
• Taastuvenergia taristu rajamiseks on palju asju vaja muuta ja läbi rääkida: elektrivõrk ei ole praegu piisavalt võimekas. Looduskaitse saab paratamatult väikestes kohtades kahjustatud, näiteks kui on vaja ehitada tuulepark, siis Eestis on peaaegu võimatu leida kohta, kus see ei kahjustaks loodust, majandusliku väärtusega maid, ei oleks julgeolekurisk ega inimeste elukvaliteeti rikkuv, ja seda kõike korraga. Seda viisi tõuseb küsimus: kas ühe keskkonna kahjustamine taastuvenergia taristu rajamiseks kaalub üle fossiilkütustest energi tootmise? Andri sõnul peaksime me siiski seda tegema.
• Maakasutusest tõi ta välja mõtte, et kui meie ei kasuta enda metsa ja paneme suure osa kaitse alla, aga meie enda tööstus tarbib metsa, siis seda tuuakse näiteks Soomest. Meie riigina oleme oma jalajälje koha pealt rohelisemad, aga  transport ja logistika saastab rahvusvaheliselt lõpuks rohkem.
• Andri lõpetas mõttega, et me peame leidma tasakaalu majanduse, riigi ja keskkonna kestlikuse vahel. Konkurentsis püsivad need kes investeerivad säästlikult ressursside kasutusse ja tulevikumeelsetesse inimestesse.

Küsimused ja vastused

• ,,Kas Eesti vajab majanduse poole pealt tuumajaama?”: Ikka oleks vaja, aga mitte kindlalt tuumajaama, vaid säästlikku juhitava võimsusega energiaallikat, näiteks meretuulepark ei pruugi olla Eesti jaoks majanduslikult tasuv.”

• ,,Tänavavalgustus ja avaliku ruumi vananenud tehnika on energiakulukas, kas peaks kohe kõik välja vahetama, või kuidas saaks nende pealt säästa?”:  Ikka peaks, aga siinkohal tuleb mängu poliitika, sest kõigi pirnide vahetamiseks raha eraldamine ei too valijaid. Arvatavasti on tegemata arvutused vananenud tehnika kulude ja uue tehnika säästlikkuse koha pealt. Kui leitakse, et see investeering maksaks ise ennast kiirelt kinni ja kui palju see säästaks tulevikus kaasaks keegi kohe sellise asja eelarvesse.

• ,,Kas poliitikud on piisavalt pädevad ja kuulavad/mõtlevad roheliselt, et ise otsustada?: Me oleme valinud nad otsustama ja nad teavad kui populaarne on rohepööre praegusel ajastul. Nad peavad valikud tegema, lihtsalt piisavalt palju osapooli arvesse võttes.
• ,,Kas rohepesu kogus kasvab?”: Kogu heite jalajäljest mainitakse väikseid osasid ja rohepesu osakaal on nii väike, et selle koha pealt reguleerib turg ennast ise.

Peale loenguid tegi Tarmo Tallermaa noortele ekskursiooni ministeeriumite ühishoones.

 

Aitäh kõigile osalejatele!

Et olla kursis ka meie tulevaste tegemistega, siis jälgi meid sotsiaalmeedias @NoorteKeskkonnayhisus