Keskkond sümbioosis linnaplaneerimisega?

4. märts toimus meie linnaplaneerimise üritus õdusas Põhjala tehases.

Siin on mõned kõlama jäänud mõtted ning galerii.

 

☆Mari-Liis Kell – Hundipea

Rääkis rohetehnoloogiatest ja nende rakendamise võimalustest

• • Kuna me pistame rinda kliimamuutustega, peame kiiresti tõstma rohetehnoloogiatega jätkusuutlikkust.
  • Mida toovad kliimamuutused Eestile? Millega peab linnaruum hakkama saama? – Tugevad tuuled ja tormid, suvel pikad põuad ja muul ajal palju sademeid. Eriti raske on linnaplaneerimises, kui sajab harjumatult palju korraga – äravoolutorustik ei pruugi seda kõike vastu võtta.
  • Lahendusteks saab jätta vett mitte läbilaskvate materjalide kõrvale linnaruumis näiteks väikesed basseinid ja vett läbilaskvad materjalid, nagu poorne asfalt. Kõige parem lahendus oleks haljastus, sest taimkattega muld säilitab vett pikemaks ajaks ja ka filtreerib seda.

• Energeetika/materjalid: me peame hakkama kasutama rohelisemaid lahendusi, arvestades peale inimeste ka looduse vajadusi ja võimekust.

• Soojuspumbad: kasutavad juba keskkonnas olevat soojusenergiat, mida on võimalik eraldada suure kasuteguriga merest ja reovee paakidest. Need on aastaringselt 10°-17°C ja soojus tuleb maapinnast, mille temperatuur järjest sügavamale minnes tõuseb.

• Biobetoon asendaks väga suure CO2 emissiooniga tsementbetooni – see on veel kallis ja tänu selle tegemiseks vajalikele mikroorganismidele aeganõudev. Peaksime investeerima selle tehnoloogia arendusse, et jõuda päriselt süsinikneutraalsete hoonete ehituseni.

• Termopuit on suure rõhuga kuumtöödeldud puit, mis on seeläbi muudetud elukeskkonnalt ebasobivaks paljudele lagundava eluviisiga organismidele. Seega säilib see taastuv loodusvara veel kauem. Uuem trend on kasutada ka elusat puitu: on juba tehtud katsesildu ja majade tugitalasid. 

• Materjalide taaskasutus on kõige tähtsam: tuleks lammutada olemasolevaid hooneid läbimõeldult ja nii, et oleks võimalik panna samast materjalist uuesti kokku mõni ehitis, fassaad või kunstiteos. Kasutada tuleks ka muid jääke: on võetud kasutusele tuulegeneraatorite isoleerivate omadustega materjalist labad hoonete välispinna jahutamisel.

 

Küsimused ja vastused:

• Kas biobetoonist saab juba valmistada suuri detaile ja mooduleid? 

,,See tehnoloogia on veel arendamisel, betoon kasvab organismidega nii aeglaselt, et seda toodetakse peamiselt kivide, plaatide ja väikeste ehitusblokkide näol.”

• Kas elusa puiduga ehitades säilitab ka ehitis oma kuju ja kvaliteedi?

,,Praegu on seda vähe katsetatud, aga puudele ehitatud silla näitel ei kasva see kaldu ega kõrgemale, vaid pigem tugevneb ja tiheneb ajas.”

• Kas sellised bio- ja poorsed materjalid peavad Eesti kliimale vastu?

,,Õigesti kasutades jah; näiteks vett läbilaskev poorne asfalt ei sobi parkimisplatsidele, sest auto rataste kohapeal keeramine rebib sealseid osakesi lahti. See-eest sobib selline materjal aga rahuliku liiklusega teedele.”

 

☆Yoko Alender – Riigikogu liige ja arhitekt

3 olulist teemat, millele Alender tugines, olid linnastumine, kliimamuutus ja täielik majandusreform.

 

• Linnastumine on paratamatult süvenev ja sellega kaasnevad kohustused.

Majandustüüpi tuleb muuta, sest siiani ei ole arvestatud looduse hinda – oleme tema tagant varastanud ja kokku hoidnud .

• Linn peab olema turvaline ja kättesaadav igale grupile: inimene peaks suutma usaldada 8- ja 80-aastasel seal iseseisvalt liikuda ja tegutseda.
• Sidusus on oluline: mugavate ,,saarekeste” ehk modernsete linnaosade või rajoonide vahel peab saama kergelt liikuda ning ka ühendav ala peaks olema inimsõbralik ja sümpaatne.
• Kliimakindlus on heas linnas tagatud. Selleks, et linna mikrokliima oleks stabiilne, on kõige parem kvartalite süsteem: tekivad sisehoovid kus on ühtlased tingimused ja tihe asustus nende ümber ehk vähem ressurssi kuluks inimeste eluasemetele. Linnaruumis peaks olema defineeritud avalik ja privaatne ruum – kvartalites on korterite sisehoovid ja nende vahel on suured pargid ning avalikku elu võimaldavad kohad.
• Liikujate suhe peaks olema linnas tähtsaimast kõige vähem levinumaini jalakäijad, ratturid, ühistransport, eraauto. Tallinnas on see kahjuks tagurpidi.
• Alenderi sõnul algab linnaelu alles u 5000 in/km² rahvastikutihedusest, aga seda mõjutavad ka muud tegurid. Näiteks on Lasnamäel ja Kalamajas sama rahvastikutihedus, aga võimalused, keskkonnasõbralikkus ja kultuuriline väärtus on erinevad.
• Kõige tähtsam on ehitada ja renoveerida jätkusuutlikult, sest ehituse jalajälg on väga suur –  90% elurikkuse kaost maailmas on põhjustatud füüsilise materjali loodusest kaevandamisest või selle kasvatamisest. Sellest materjalist omakorda 50% kasutatakse ehituseks.
• On vaja tihedat, aga pehmet linna, see tähendab, et linnaruum on paindlik nii kliima, elanikkonna, tarbimistrendide kui ka ressursside kättesaaadavuse muutuste koha pealt.
• Linn peab olema turvaline, liikuma kutsuv ja arvestama looduse jõuekusega!

 

Küsimused ja vastused:

• Kui suur osa linna maast on eraomand, siis kuidas on võimalik arendada ühtset linna?

,,Kui näiteks piirangud kehtestavad kohustusliku roheala protsendi maast, siis ei saa ka eraisik sellest kuidagi kõrvale kalduda. Oleks tarvis kehtestada normid ja teha ka inimestele selgeks nende vajalikkus.”

• Kas nii tihe linn peab vastu kliimamuutustele ja püsib seejuures mugav ja turvaline?

,,Tallinn ei ole veel nii tihe, aga õigesti kujundatud linnapilt peab sellele kõigele vastu ja pigem vähendab kliimamuutuste mõju inimeste elule.”

• Valglinnastunud alad, mida nendega siis teha?

,,Valglinnastumises ei saa süüdistada inimesi kes nendel aladel elavad: selline mugavus on inimesel loomuses ja arendajate eesmärk on vähendada sellist hajumist. Praegused valglinnastunud alad oleks mõistlik tulevikus arendada modernseteks kvartaliteks, mis oleksid eeskujuks ülejäänud linnapildile.”

 

Töötuba:

• Töötuba toimus gruppides, kus noored said valida ühe neljast objektist ja hakata seda kujundama. Noortele oli antud igast kohast paar pilti ja ülevaatlik info, mida võib minna vaja erinevate ürituste või muudatuste planeerimisel, nagu pindala, mahutavus jne. Eelnevalt olid esinejad rääkinud ka piirkondade, kus objektid asusid, ajaloost, praegusest seisundist ja tulevikuplaanidest. 
• Edasi pidi meeskonnaga tegema ajurünnaku: kuidas tuua valitud kohta rohkem elu, rahvast ja ajaviitevõimalusi ning jääda selle juures ka võimalikult keskkonnasõbralikuks. 35 minuti jooksul mõeldi välja realistlike lahendusi, kuidas muuta vanad hooned ja platsid rahvale sümpaatseks, millised üritused tuua just kohale omase kogukonna ette ja mida pakkuda inimestele, et nad jääksid regulaarselt seal aega veetma. 
• Aja lõppedes esitas iga meeskond koos või selle esindajad enda ideekavandi. Mõtteid oli teatrilavadest, kogukonna platsidest ja kontsertidest raamatukogude, lemmikloomakohvikute ja minigolfi radadeni.

 

Galerii: